Seekordses postituses arutlen natuke veebilehtede kasutatavusest. Tänapäeva IT ühiskonnas on äärmiselt oluline, et veebileht oleks kasutajale kiiresti mõistetavaks tehtud. Väidetakse, et kui kasutaja ei leia oma infot esimese 6 sekundi jooksul, siis on suur tõenäosus, et kasutaja lahkub lehelt.

Milline on siis hea kasutatavusega veebileht? Lühidalt – see peaks olema lihtsalt mõistetav ja tegema täpselt seda mis on tema eesmärk. Näiteks tooksin www.bauhof.ee e-poe. Ehitustarvete pood, kus toodete kategooriad on mõistlikult struktureeritud, tooteid saab sorteerida, võrrelda, filtreerida.

Minu meelest vastab leht enamustele Nielseni poolt välja toodud punktidele – õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus, rahulolu ning leht täidab ühte kindlat eesmärki.

Tegelikult enamus e-poed on üles ehitatud sama, juba sisse töötatud malli põhjal. Seetõttu nad enamasti ongi kasutajatele niivõrd intuitiivseteks saanud ning väga halbu näiteid selles valdkonnas ei olegi ehk nii palju.

Kasutajamugavuse puudujääke märkab aga rohkem, kui süsteemid muutuvad keerulisemaks ning erinevaid tegevusi tuleb rohkem teha. Näiteks erinevad iseteenindusportaalid. Varasemalt oli väga keeruline midagi leida Telia iseteeninduses. Seal oli võimalik sama liigutust teha erinevatel lehtedel, tihti ei leidnud õiget teenust üldse üles jne. Kuid tuleb tunnistada, et nad on palju arenenud ning täna töötab iseteenindus palju intuitiivsemalt.

Suurt rolli mängib Telia lehe arenduse juures ka kindlasti see, et nad pidevalt küsivad tagasisidet ka kasutajatelt. Näiteks kutsuti mindki kord uuringule, kus paluti täita ette antud ülesandeid Telia iseteenindusportaalis ning seejärel kirjeldada mis oli keeruline või kuidas saaks paremini. Nagu näha – inimesi on kuulda võetud ning veebilehe kvaliteet on paranenud!

Üldiselt on hea näha, et kasutajamugavusele ning disainile pööratakse järjest rohkem tähelepanu ning veebimaastikul ringi liikudes halbu näiteid kohtab järjest vähem!

Viited: