Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium on oma arengukava 2020 aasta visioonis toonud välja palju huvitavaid punkte.

Näiteks pakuti, et aastaks 2020 töötab IKT sektoris ca 50 000 inimest. Tegelikkuses on see arv umbes 30 000. Väidetavalt on puudu veel vähemalt 7000 inimest. Siit ma järeldaksin, et mööda pandi lausa ka teise väite ühe poolega: “Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine.”
Tööd hoida aitab IKT oskuste pidev täiendamine küll. Aga tööta jäämise korral IKT sektorisse, kui uuele alale pääsemine on muutunud oluliselt keerulisemaks. Eriala vahetades nooremspetsialistiks pääseda on üsna keeruline. Oodatakse pigem koolist tulevaid noori IT entusiaste, keda on lihtsam välja koolitada.

Paljusid punkte, mis on visioonis toodud, ma ei oska hinnata kuna mul puudub piisav infoväli. Näiteks “Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad.” – kui arvestada, et uudiste lugemine on lihtne, tuludeklaratsiooni saab täita ca 3 klikiga ning pangateenused (ülekanded, laenutaotlused jms) on kättesaadavad mobiiltelefonist ja igal ajal siis võiks öelda, et “Jah, see punkt vastab tõele”. Samas võib olla ka teenuseid mida mina isiklikult ei kasuta, ning seetõttu ei julgeks ma nii kindlat vastust anda.

Mis on raportis ehk täpselt prognoositud – “Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond.” Interneti vabaduse skaalal on meil 94 punkti sajast ning sellega hoiame maailma edetabelis teist kohta.
Lisaks osaliselt tänu GDPR-ile on inimestel kasvanud ka teadlikkus ning kontroll oma isikuandmete üle virtuaalmaailmas.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et MKM visioon oli suhteliselt konservatiivne (ei mingeid isesõitvaid autosid ega AI ülevõtmist tööturul) ning enamus toodud punktid on vähemalt osaliselt täide läinud.

Viited: