Eelmisel nädalal arutasime autoriõiguste ja nendega sättestatud piirangute üle. Sel nädalal võtame vaatluse alla äraspidise autoriõiguse, ehk Copyleft-i. Kui copyright üritab piirata õigusi kellegi loomet uuest esitada või kasutada ilma, et autor seda lubaks, siis copyleft eesmärk on just vastupidi – keegi ei tohi piirata selle teose levimist.

Erinevatel vabadel litsentsitüüpidel on, aga erinevad “tugevusega” tingimused:

Tugev
Tugeva copyleft-iga litsentsitud toote kasutamine enda projektis tähendab kohe, et peaksid kasutama ka enda projektil sama litsentsi. Enda tasulises tarkvaras sellisel juhul sellise litsentsiga komponenti kasutada ei saaks ?!
Näiteks sellise copyleftiga on GNU General Public License v3.

Nõrk
Nõrgema copyleft-iga võib lõpp-produkti litsents olla erinev. Enamasti sellist tüüpi litsentse kasutataksegi erinevatel tarkvara komponentidel, mida saaks kasutada suuremate lahenduste loomisel.
Näiteks sellise copyleftiga on GNU Lesser General Public License v3.

Kokkuvõtteks pean tunnistama, et kogu see erinevate (loe: natuke sarnaste) litsentside teema on pisut segadust tekitav ning õli tulle valab ka Wikipediast leitud lause “The concrete effect of strong vs. weak copyleft has yet to be tested in court.” Ehk lõplik tugevus tuleb järgi katsetada ikkagi kohtus!

Viited